Analüüsisin erinevate ettevõtete müügitiimide kõnesid. Igas tiimis sai kaardistamine kõige madalama hinnangu. Sama muster kordus eri valdkondades ja erineva staažiga müüjate puhul.
Kui müüjad oma skoori nägid, oli esimene reaktsioon: mis asja sa ajad? Enamik pidas kaardistamist just oma tugevuseks.
Müüjad ei uskunud kõneanalüüsi. Kontrollisime koos.
Kolme tiimi kaardistamise koondhinnangud olid 33%, 39% ja 39% — selgelt madalamad kui näiteks avangute jms hinnangud.
Esimeses tiimis sai avang 97%, pakkumine 72% ja sulgemine 83%. Kaardistamine jäi 33% juurde. Teises ja kolmandas tiimis oli kaardistamise hinnang 39%, samuti madalam kui ülejäänud kolmel kõneosal.

Kõnesid oli hinnanud AI minu metoodika ja hindamislehe alusel. Vaidlus jätkus: ei ole võimalik.
Mis seal ikka. Võtsime ühe tiimiga ette kolm kõnet, mille nad ise valisid. Otsisime kaardistamisest kohti, kus klient oleks oma vastust laiendanud või selgitanud.
Kolme kõne peale ei olnud ühtegi sellist kohta.
Küsimusi küsiti ja vastuseid saadi. Aga vastuse saamine ei tähenda veel, et mõistame, mida klient sellega mõtleb ja miks see talle oluline on.
Mis vahe on vastuse saamisel ja kliendi mõistmisel?
Klient võib nimetada probleemi ühe sõnaga. Täpsustades selgub, mida see tema olukorras tähendab.
Klient: “Praeguse lahendusega kaasneb meil palju lisatööd.“
Müüja: “Mhm. Okei. Arusaadav. Kas on veel midagi, mis võiks parem olla?“
Müüja ütleb “arusaadav“, aga mida klient lisatöö all mõtleb, jääb selgitamata. Ta küsib juba järgmist parendussoovi. Täpsustav küsimus paluks kliendil kirjeldada, mida ta lisaks tegema peab: “Mida te selle tõttu lisaks tegema peate?“
Kliendi vajaduse kaardistamisel ei piisa seega küsimuste esitamisest. Oluline on ka see, mida müüja vastusega edasi teeb.
Kelle jaoks me kaardistame?
Müüjana saame kliendi esimese vastuse kätte. Aga see võib olla alles esmane reaktsioon. Kui palume tal selgitada, miks ta nii arvab või kuidas see teda mõjutab, aitab see ka tal endal oma vastuse läbi mõelda.
Nii võib klient esimest korda sõnastada, miks mingi asi talle oluline on või mis selle mõju on. Järgmise küsimuse juurde kiirustades võib see jääda rääkimata.
Seega võivad müügiküsimused aidata ka kliendil mõelda. Meie saame tema vastusest paremini aru. Tema võib selgitades märgata midagi, millele pole varem mõelnud.
Kuidas hinnata kaardistamist müügikõnes?
Kõnet kuulates tasub jälgida, mis juhtub pärast kliendi olulist vastust:
- Kas selgub, mida klient oma sõnadega täpselt mõtleb?
- Kas saab selgeks, miks öeldu talle oluline on?
- Kas müüja kasutab seda järgmises küsimuses, selgituses või kokkuleppes?
Rohkem küsimusi ei tähenda automaatselt paremat kaardistamist.
Klient vastas. Aga kas meie saime aru, mida ta mõtles?